1. jaanuarist 2023 hakkas Hoiuraamatukogu ja Pimedate Raamatukogu teenuseid pakkuma Eesti Rahvusraamatukogu. Asutuste ühinemine ei too esialgu muutusi senistes teenustes, kuid tulevikus muutuvad need mugavamaks, kasutajasõbralikumaks ning rekonstrueeritud Eesti Rahvusraamatukogu taasavamisel Tõnismäe 2 aadressil saavad olema võimalused ligipääsuks raamatukogu teenustele kõigil erivajadustega inimestel.
Hoiuraamatukogu ja Pimedate Raamatukogu lahtiolekuajad, telefoninumbrid ja osutatavad teenused ja tingimused jäävad esialgu kõik endiseks. Muutuvad vaid e-posti aadressid. Töötajate e-posti aadressid on alates 1. jaanuarist eesnimi.perekonnanimi@nlib.ee.
Pimedate raamatukogu lugejad ja Veebiraamatukogu kasutajad saavad teenust samal veebiaadressil ning ka kasutajaks registreerimine jätkub senini toimunud tingimuste alusel.
Esimeseks muudatuseks, mis teostub 2023. aastal, on pimedate raamatukogu veebilehe kaasajastamine ja kasutajasõbralikuks muutmine. Uuenduste läbiviimisse kaasatakse kasutajaid, et tulemus vastaks igati ootustele ning muudatustest teavitatakse kõiki eelnevalt.
Hoiuraamatukogu tegevus eraldiseisva riigiasutusena lõpetatakse, kuid Suur Sõjamäe 44b aadressil jätkatakse samadel tingimustel teavikute taaskasutuseks vastuvõtmist ja vahendamist raamatukogudele jt asutustele. Samuti harvakasutatavate, kuid teaduslikku, kultuurilist või ajaloolist väärtust omavate võõrkeelsete trükiste säilitamist ja kättesaadavaks tegemist.
Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu ülesanded pandi Eesti Rahvusraamatukogule 2022. aasta 6. juulil vastuvõetud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seadusega.
Hoiuraamatukogu tegevus eraldiseisva riigiasutusena lõpetatakse ning tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandatavasse pärandihoidlasse.
Läinud nädalavahetusel toimus Hoiuraamatukogu kogumiskampaania „Anna raamatule uus elu“ korraga Kolga-Jaanis ja Põltsamaal.
„Kolga-Jaanist tõime kokku kaasa 1793 eestikeelset ja 99 võõrkeelset raamatut ning 28 ajakirja,“ rääkis Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus. EHR peavarahoidja Kalju Tammaru lisas: „Põltsamaalt tuli eestikeelseid raamatuid 3980, võõrkeelseid 140 ja ajakirju 36.“
„Tegelik kogus oli veerandi võrra suurem,“ hindas Tammaru, „ sest kohapealne raamatuvahetus oli sel korral erakordselt aktiivne.“ Täiesti tasuta said uusi teavikuid ka kohalikud raamatukogud.
„Põltsamaa kogumispäev eristus eelnevatest suure kirjandushuvi ja aktiivse osalemise poolest,“ rõõmustas Kai Lugus, kes on ka ise Põltsamaalt pärit. „Terveks päevaks jagus rõõmsaid raamatuhuvilisi nii telki kirjastuse jääke valima kui ka raamatukogu fuajeesse kogumiskaste uudistama. Sealsed raamatukogutöötajad olid ka erakordselt abivalmid oma lugejatele huvipakkuval teemal kirjanduse otsimisel.“
Kai Lugus lisas, et Kolga-Jaanis oli tavatult suur hulk huvilisi, kes soovisid kuulda peavarahoidja Kalju Tammaru värvikat sõnavõttu raamatu elukaarest. „Omalt poolt jätsime Kolga-Jaanile kingituseks paar 20. sajandi algusest pärit Villem Reimanni raamatut,“ lisas Lugus.
Järgmine üritus sarjast „ANNA RAAMATULE UUS ELU“ toimub aga juba järgmisel aastal – 14. jaanuaril Haapsalu Kultuurikeskuses.
22. oktoobril oli Eesti Hoiuraamatukogu raamatute kogumise ja teabe jagamise päev „Anna raamatule uus elu“ Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogus. Nagu ikka olid EHR Peemotiga kogumiskastid raamatute ootel juba nädal varem.
Rakvere rahvas andis ühtekokku ära 9760 eksemplari trükiseid. Eestikeelseid raamatuid oli 8560 ja perioodikat 396 numbrit, võõrkeelset raamatut 694 ja perioodikat 110 eksemplari.
Järgmise nädala jooksul on Hoiuraamatukogu kogumiskastid raamatute ootel Keilas Harju Maakonna Raamatukogus. Edasi reisib kampaania Põltsamaale ja Kolga-Jaani, kus tuttavad kastid ootavad raamatutega täitmist juba alates 11. novembrist.
Ikka sünnib imesid.
Mõnda aega tagasi pöördus Hoiuraamatukogu poole Teater Endla dramaturg Anne-Ly Sova ning andis teada, et Endla Teatri andmeil on Pärnus ühes angaaris hulgaliselt mitu aastat tagasi pankrotistunud kirjastuse Elmatar jääke. Ja et nüüd nõuab omanik angaari tühjakstegemist, vastasel juhul viiakse seal sisalduv prügimäele.
Et vältida uute raamatute prügimäele sattumist panid Endla ja EHR õlad kokku.
Tublide Endla inimeste (lisaks Anne-Lyle ka lavastusjuht Andrus Jõhvik ning pealavameister Kaido Päästel) abiga korraldati raamatute transport Tallinna, EHR kanda jäi kütusekulu.
- oktoobril jõudiski Endla Teatri dekoratsiooniauto EHR ukse taha – koormaks seekord 17 euroalust raamatuid, mitte lavakujundus.
Nende teoste kokkulugemiseks ja nimetuste kaupa sorteerimiseks kulus EHR vabatahtlikul töötajal nädal aega.
Kokku saabus Endla abiga EHR-i varudesse 21 172 raamatut (40 erinevat nimetust).
Suurimas koguses oli telesarja „Ohtlik lend“ romaniseeringuid (kaheksat erinevat nimetust kokku 6917 eksemplari). 1081 eksemplari tuli Kersti Meiesaare raamatut „Terviseökonoomika“, ent on ka lasteraamatuid, Rex Stouti kriminulle, InBoili ja Lauri Saatpalu luule- ja laulusõnade kogumikke.
See kõik ootab nüüd EHR klientidele laiali jaotamist.
EHR tänab kogu südamest Endla rahvast.
6. oktoobril toimusid Abja Raamatukogus ja Suure-Jaani Raamatukogus infotunnid, kus EHR peavarahoidja Kalju Tammaru rääkis huvilistele raamatu elukaarest ning õpetas, mida teha raamatuga, mida ise enam ei vaja.
Viljandimaa kahe valla rahvas kandis kokku 4640 eestikeelset ja 74 võõrkeelset raamatut, lisaks 228 eksemplari perioodikat.
„Oma kustutatud raamatuid saatsid ära ka raamatukogud, seal hulgas üsna palju jutukaid ja isegi kümmekond väga otsitud Pratchettit,“ kommenteeris Kalju Tammaru, lisades: „Suure-Jaani Raamatukogus on olemas ka eraldi riiul, kuhu pannakse raamatuid tasuta kaasavõtmiseks, EHR jättis sinna samuti natuke oma varudest – uusi raamatuid meile toodud kirjastuste jääkidest.“
Viljandimaa on olnud aktiivseim maakond raamatute uuele elule aitamisel. Novembris jõuab kogumiskampaania ka Kolga-Jaani ning Põltsamaale.
Möödunud aasta lõpus alustas Eesti Hoiuraamatukogu raamatute kogumise ja teabe jagamise kampaaniaga „Anna raamatule uus elu“.
18.-23. aprillil toimus kogumis- ja teabepäev Viljandi Linnaraamatukogus, mille käigus saadeti uuele ringile üle 10 000 trükise. Tookord sai kokku lepitud, et sügishooajal toimuvad Viljandimaa eri valdades kogumispäevad, et tuua teenus maakonna lugejaile veelgi lähemale.
Alates tänasest ongi Hoiuraamatukogu Peemotiga kogumiskastid inimestel üle jäänud raamatute ootel Suure-Jaani ja Abja raamatukogudes.
6. oktoobril toimuvad Abja Raamatukogus (11.30 – 13.30) ja Suure-Jaani Raamatukogus (14.30 – 16.00) infotunnid, kus EHR peavarahoidja Kalju Tammaru räägib soovijaile raamatu elukaarest ja õpetab, mida teha raamatuga, mida ise enam ei vaja.
Viljandimaa on olnud aktiivseim maakond raamatute uuele elule aitamisel. Novembris jõuab kogumiskampaania ka Kolga-Jaani ning Põltsamaale.
Enamik teavikuid oli Eesti Hoiuraamatukogu Peemotiga kogumiskastidesse toodud eelneva kogumisnädala jooksul. Vihmasel laupäeval liikus Paide äärelinnas rahvast vähevõitu.
„Kokku oli toodud raamatuid palju. Suur osa neist leidis endale koha peal uue lugeja, mis on alati kampaaniapäevade kõige toredam osa,“ ütles Eesti Hoiuraamatukogu direktor Gerda Kulli-Kordemets. „Ka Järvamaa Keskraamatukogu sai annetatust oma kogudele vajalikku täiendust.“
„Eestikeelseid raamatuid tuli Hoiuraamatukogu vahetuskogusse 2316, võõrkeelseid raamatuid 108, perioodikat eesti keeles 80 ja võõrkeeltes 120. Üleantud kirjandus on väga heas seisukorras,“ lisas peavarahoidja Kalju Tammaru.
Eesti Hoiuraamatukogu järgmine teabe jagamise ja raamatute kogumise päev toimub 22. oktoobril Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ees ja sees.
3.-11. juunini oli tartlastel ja valgamaalastel põhjust vaadata üle oma raamaturiiulid, et viia üleliigsed trükised Tartus linnaraamatukokku ja Valgas keskraamatukokku Eesti Hoiuraamatukogu kogumiskastidesse ja valida samas ka uut ja huvipakkuvat kirjandust asemele.
10. juunil toimunud Tartu kogumis- ja teabepäeval kasutati raamatuvahetusvõimalust eriti aktiivselt, sageli viidi kaasa rohkem kui toodi. Ka linnaraamatukogu leidis oma kogudele märkimisväärset lisa.
Kui reedel ei jõutud Tartusse kõike soovitut ära tuua, võttis mõni inimene laupäeval ette sõidu Valka, kus taas Hoiuraamatukogu meeskond oma punase telgiga kogumis- ja teabepäeva korraldas. Valgas toimus samal ajal Valga-Valka päev, üritusi ja laadamelu jätkus kõikjale. Hoiuraamatukogu telk oli keskraamatukogu korraldatud lasteala kõrval, nii et pannkooke maasikamoosiga jagus meilegi.
Eesti Hoiuraamatukogu tõi nendelt kogumispäevadelt kaasa 10 893 raamatut, millest 1103 võõrkeelset. Neile lisaks toodi 232 võõrkeelset ja 222 eestikeelset ajakirja.
Tartus olid raamatukastide kokku pakkimisel ja vedamisel suureks abiks vabatahtlikud Mai ja Johann. Aitäh neile abi eest!
13. – 21. maini kraamisid saarlased raamaturiiuleid ja andsid kampaania „Anna raamatule uus elu“ raames Eesti Hoiuraamatukogule üle ligi 15 000 trükist.
Kogumiskampaania nädala jook
sul toodi Saare Maakonna Keskraamatukokku hulgaliselt raamatuid, aga ka ajakirju. Teiste Eesti kantidega võrreldes toodi Saaremaa kogumiskastidesse ka palju soome- ja rootsikeelset kirjandust.
Nagu ikka, käis ka koha peal vilgas käest-kätte raamatute vahetamine – sadu trükiseid leidis uue omaniku sealsamas raamatukogu fuajees ja teenindussaalis. Mitmed huvilised tunnistasid, et kodust äsja äratoodu asemele viidi kohapealt rohkem asemele.
Ettevõtmisega jäi rahule ka Saare Maakonna Keskraamatukogu töötajad, kes leidsid kokku toodud kirjanduse hulgast mõndagi saarlaste raamatukogu täienduseks.
Eesti Hoiuraamatukogu meeskond tõi saarelt mandrile 11 870 eestikeelset ja 625 võõrkeelset raamatut, lisaks 560 ajakirja.
Eesti Hoiuraamatukogu tänab vabatahtlikke abimehi Rauli, Mihklit ja Markkust. Suur tänu teavitustöö eest ka TS Laevadele ja Kadi Raadiole.
18.-23. aprillil tuulutasid viljandlased ja pärnakad oma raamaturiiuleid ning said üleliigse kirjanduse ära anda kohalikus linnaraamatukogus, kuhu Eesti Hoiuraamatukogu oli selleks kampaania „Anna raamatule uus elu“ kogumiskastid toonud.
Kevadise raamatukogumisaktsiooni käigus koguti kahest linnast kokku ligemale 25000 trükist.
Viljandi inimesed saatsid uut lugejat otsima üle 10000 trükise. Ligemale tuhat teavikut vahetas omanikku koha peal. Pärnu Linnaraamatukogu juurde, kus aktsioon toimus juba teist korda, toodi kokku 13000 trükist. Väga palju uuemat ja heas korras kirjandust jõudis läbi Hoiuraamatukogu kogumiskastide otseteed linnaelanikelt keskraamatukogule.
Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru Viljandi aktsioonist:
„Kevad on elu tärkamise aeg looduses, aga Hoiuraamatukogu aktsioon „Anna raamatule uus elu“ möödunud laupäeval Viljandis näitas, et viljandlased olid varmad ka raamatutele uut elu andma. Nagu ikka olid nädala jooksul täitunud kõik meie poolt Viljandisse viidud kogumiskastid, teist samapalju kohapealt lisaks leitud. Viljandi kolleegid olid paljude raamatutoojatega kokku leppinud nii, et suuremad kogused toodi laupäeval otse meie kogumistelgi juurde. Möödakäijad said imestada, et suur osa ühest südalinna parklast oli kaetud raamatukastide, -virnade ja sületäitega.
Raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil oli Hoiuraamatukogu tegus meeskond ka ise Viljandis kohal
Kokku toodi kõvasti üle 10 000 trükise. Nagu ikka, oli trükiseid uuemaid ja vanemaid, kodudest ja raamatukogudest, vajalikumaid ja ka paberi taaskasutusse suunamist ootavaid. Hea meel oli näha, et üsna palju teavikuid leidis uue elu juba kohapeal, kodunt mittevajalikke raamatuid ära tuues leiti ka midagi huvitavat kohe asemele. Tavapäraselt vastasime ka küsimustele, mis raamatuga teha, kui teda enam kodus vaja ei ole, ja mis saab raamatust, mida enam kellelgi vaja ei ole.
Hoiuraamatukogule on sellised kogumised üsna suureks abiks, kuna ka seekord tuli rohkesti uuemat trükist, mida meil poleks muidu raamatukogudele ja teistele huvilistele pakkuda, ka meilt otsitud raamatute, eelkõige kooli kohustusliku ja lasteraamatute virnad, olid märkimisväärsed. Viimaste osas oli meil kohe teada, mis asutus neid pikisilmi ootab.
Suur aitäh Viljandi Linnaraamatukogu headele kolleegidele, kes terve nädala raamatuid korjasid ja siis veel ka laupäeval meiega koos tegutsesid. Rõõm oli näha, et Viljandis peetakse raamatust lugu, olgu see siis Hoiuraamatukogu aktsiooniga kaasatulek, raamatukogu külastamine või uue ja uhkema raamatuantikvariaadi äsjane avamine.“
Märtsikuus jõudis Eesti Hoiuraamatukogu vahetuskogust 200 raamatut Puise küla bussi- ja postijaama ning seltsimaja raamaturiiulitele.
„Oleme tänavu püüdnud innustada kogukondi oma raamatukogusid täiendama Hoiuraamatukogu abiga. Ning kui kogukonnal veel raamatukogu pole, on just Raamatukogude aasta selle rajamiseks parim aeg,“ selgitas Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus. „Eelmise aasta lõpust sai alguse meie koostöö Alatskivi lossiga, kuhu on rajamisel Šotimaale ja šoti kirjandusele keskenduv raamatu-, viski- ja sigarituba, sest Alatskivi loss on teatavasti Šoti Balmorali vähendatud koopia ja üks šoti kultuuri hoidjaid Eestis,“ ütles Hoiuraamatukogu direktor Gerda Kulli-Kordemets. „Ent nüüd on EHR-i eestvõttel ning meie 2021. aastal algatatud teavitus- ja raamatute kogumiskampaania „Anna raamatule uus elu“ raames kavas kutsuda kogukondi üles aktiivselt kogukonnaraamatukogusid looma ja selles omavahel võistlema.“
Kogukonnaraamatukogu saab olla lähima rahvaraamatukogu käepikendus ja koostööpartner, aga ka täiesti omaette ruum, maja või miks mitte suveperioodil lihtsalt kapp või väliriiul. Kogukonnaraamatukogu riiulitest saavad kogukonna liikmed ja rändurid raamatuid tasuta lugeda võtta või soovi korral kasvõi endale jätta ja sinna saab oma läbiloetud raamatu järgmist lugejat ootama jätta.
„Hoiuraamatukogu aitab riiuleid raamatutega varustada ning hoida need sisukatena,“ lubas Kai Lugus.
Raamatukogude aasta raames kutsub Eesti Hoiuraamatukogu üles rajama igasse külla oma kogukonnaraamatukogu: „Meil on palju raamatuid jagada, aga me võime anda ka nõu, sest iga raamatukogu aluseks võiks sarnaselt Alatskivi lossile olla idee või kontseptsioon.“
Kampaania ANNA RAAMATULE UUS ELU raames kogus Eesti Hoiuraamatukogu nädalal 11. – 19. 02. Jõgeva rahvalt kokku 6746 trükist. Sellega trumpas Jõgeva üle senise rekordiomaniku Võru, kust koguti üle 5500 trükise.
Eestikeelseid raamatuid oli 6190, eestikeelset perioodikat 246, võõrkeelseid raamatuid 310 eksemplari.
Lisaks eraisikutele annetasid haruraamatukogud üsna palju raamatukogust kustutatud eksemplare, sealhulgas häid ning heas korras raamatuid.
„Aitäh Jõgeva Linnaraamatukogule, koostöö oli juba ettevalmistavas faasis superhea ja samasuguseks kujunes ka päev ise,“ oli väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus vaimustatud. „Emotsioon oli seekord täiesti eriline. Samal ajal toimus Jõgeval ka luulefestival Tähetund ning festivali osavõtjad, õpilased üle Eesti, käisid vabal hetkel meie telgist läbi ning leidsid samuti endale palju huvitavat lugemist. Nemad omakorda helistasid sõpradele: „Tulge siia, siit saab raamatuid!““
See ongi Kai Luguse meelest kõige vaimustavam väljasõiduürituste puhul, et paljud raamatud vahetavad omanikku koha peal: „EHR tähtsaim ülesanne on ju ennekõike leida igale raamatule uus lugeja.“
Järgmine üritus sarjast ANNA RAAMATULE UUS ELU toimub 19. märtsil Narvas. Kogumiskastid on Narva Linnaraamatukogus raamatute ootel aga juba alates 11. märtsist.
Alates veebruarist on Leigri ja Pireti pardal rohkem lugemist! Eesti Hoiuraamatukogu ja TS Laevade koostöö tulemusena täituvad Hiiumaa praamide raamaturiiulid nüüd pidevalt uute teostega.
Võta riiulist raamat, mis sind huvitab, ja sisusta pikk laevareis lugemisega. Kui raamat pooleli jääb, pole sest midagi – sa võid raamatu endaga kaasa võtta. Kui meeldib, võid koguni endale jättagi. Aga võid ka järgmisel korral samasse riiulisse tagasi panna, et raamat leiaks endale veel mõne uue lugeja.
Ja pole muret, et raamatud riiulis otsa lõpevad – Eesti Hoiuraamatukogu kannab hoolt, et tühjad kohad uute teostega täita.
