22. jaanuaril toimus kampaania „Anna raamatule uus elu“ raames Eesti Hoiuraamatukogu teabe jagamise ja raamatute kogumise päev Võrumaa Keskraamatukogus.
„Seekord tuli palju teavikuid erinevatelt Võrumaa raamatukogudelt, kes oma kogusid korrastasid, seetõttu oli saak isegi rasvasem, kui eelmistel kordadel,“ tõdes peavarahoidja Kalju Tammaru, kes pühapäevase päeva jooksul sorteeris ära ja luges üle kõik Võrust kaasa toodud teavikud.
„Eestikeelseid raamatuid oli 4685, võõrkeelseid 193. Eestikeelseid ajakirju anti EHR-ile üle 480, võõrkeelset perioodikat oli 46. Kokku seega 5404 teavikut. Lisaks leidsid endale juba koha peal uue lugeja üle 300 raamatu, mis on nende ettevõtmiste juures alati kõige toredam,“ lisas Tammaru.
Ühtlasi viis Hoiuraamatukogu oma varudest raamatuid nii Võrumaa kui ka Põlva Keskraamatukogule, Värska Koolile, Võrumaa Sõprade Seltsile ja Sihtasutusele Pokumaa.
Eesti Hoiuraamatukogu tänab Võrumaa Keskraamatukogu hea koostöö eest.
Järgmine üritus sarjast „Anna raamatule uus elu“ toimub 19. veebruaril kell 11 – 14 Jõgeva Linnaraamatukogus. Hoiuraamatukogu silmapaistvad punased kogumiskastid on Jõgeval raamatute ootel alates 11. veebruarist.
Hoiuraamadukogo and Võrol nõvvo ja korjas raamatit kokko
Kordemetsa Gerda. Rahmani Jani pilt
Midä tetä raamatidõga, midä inämb vaia ei lää? Eesti Hoiuraamadukogo tulõ seo kuu Võrolõ uma suurõ kogomiskampaaniaga «Anna raamatulõ vahtsõnõ elo!». Kogomiskasti pandas vällä 14. vahtsõaastakuul, raamadukogorahvas esi om korjaman ja nõvvo andman 22. vahtsõaastakuul kellä 12–16 Võromaa keskraamadukogon.
«Püvvämi uma kampaaniaga tetä Eestile tsõõri pääle. Parhilla jõvvami säändsit teedüsse- ja kogomisõpäivi tetä ütel puulpääväl kuun,» kõnõlõs hoiuraamadukogo direktri Kordemetsa Gerda.
Eesti Hoiuraamadukogo om paik, kon hoitas alalõ väärt raamatit, midä veidemb tarvitõdas. Viil tegeldäs raamatidõ vahendusõga: mõnt raamatut ei olõ ütel vaia, a tõõsõl jäl om vaia. «Om suur hulk raamatit, midä otsitas takan tikutulõga,» seletäs Kordemets. «Näütüses sari «Seiklusjutte maalt ja merelt», miä rändäs mi mant kipõstõ edesi.»
Saman om Kordemetsa jutu perrä ka hulk säändsit raamatit, midä ei olõ mõtõt alalõ hoitagi. Nuu omma näütüses suurõ trüküarvuga vällä antu Stalini ja Lenini teossõ, ka suurt jako nõvvokogo-aigsõt ilokirändüst om väega hulga.
«Mi, eestläse, olõmi raamadurahvas ja meil om vallus mõtõlda raamadu ärviskamisõst. A siski om nii, et ka raamadu elol om alostus ja lõpp, täpipäält nigu inemiselgi,» seletäs tä.
Raamadu, midä saa hoiuraamadukogolõ anda, võiva olla tarvitõdu, a piät olõma puhta, nuu ei või haisada ega hallita. «Soovita huviliidsil kirota vai kõlista Eesti Hoiuraamadukogo välläandidõ osakunda, kost saa tarka nõvvu,» kõnõlõs Kordemetsa Gerda. Tarviligu numbri ja muu teedüs om internetin leheküle hoiuraamatukogu.ee pääl.
«Taha siski viil mano üteldä, et raamatidõ sortmisõ man om ka üts tundõperi väiku asi, midä mi hää meelega tunnista. Ku kinkalgi om ummi raamatidõga väega tundõlinõ läbisaaminõ ja täl õkva kuigi käsi ei nõsõ näid esi sortma ja utilisiirmä, sis või nuu raamadu iks meile tuvva,» ütles Kordemetsa Gerda lõpõtusõs.
Rahmani Jan
Täna, 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille 213. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.
Punktkiri on sõrmedega loetav reljeefsetest punktikombinatsioonidest kiri, mida selle looja nime järgi nimetatakse ka Braille kirjaks.
Louis Braille töötas punktkirja välja 1825. aastal ja pimedate eestlasteni jõudis see 19. sajandi viimasel veerandil. Helisalvestustehnika ja arvutite ning nutiseadmete arengu tõttu on nüüdseks punktkirja osa info edastamisel vähenenud, kuid ei ole kadunud. Punktkirjas raamatuid loetakse vähem, kuid selles kirjas info kasutamine muudes valdkondades on laienenud.
Riigi peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Kuna niisuguste raamatute peamised lugejad on lapsed, valmistati mullu punktkirjas just neile mõeldud raamatuid – jutustusi ning jutu- ja luulekogusid. Lugejateni jõudsid punktkirjas Timo Parvela „Ella ja Samppa vägiteod“, Aino Perviku „Paula sõidab kevadet vaatama“, Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“, Piret Raua „Mina, emme ja meie igasugused sõbrad“, Leelo Tungla „Pool koera“, Jaanus Vaiksoo „Nõiutud pulmarong“ ning Aidi Valliku „Imelood“. Täisealistele lugejatele valmistati Eesti Pimedate Raamatukogus punktkirjas Eesti Pimedate Liidu ajakiri Valguse Kaja. Populaarseim punktkirjas väljaanne oli 2022. aasta kalender, mida trükiti 60 eksemplari.
Praegusel ajal hakkavad pimedad õpilased pärast põhikooli enam heliraamatuid kuulama ja kõnesünteesitarkvara abil arvutist tekste lugema. Koolis hästi omandatud punktkirjaoskus on edaspidi abiks aga ka muudes valdkondades ja toetab pimedaid inimesi kogu elu. Aastakümneid tagasi nägemise kaotanud inimeste sõnul loevad nad punktkirjas raamatuid lisaks elamuse saamisele ka selleks, et õigekirja mitte unustada.
Punktkirjas tähistusi võib leida ravimipakenditel ja liftinuppude juures. Mullu andis Omniva välja Eesti Pimedate Liidu 100. aastapäevale pühendatud haruldase postmargi, millel hind trükitud ka punktkirjas. Keskkonnaameti tellimusel valmisid loodust tutvustavad õppevahendite kogud Meeltemätas, milles olevatel näidistel on nii tava- kui ka punktkirjas tekstid. Itella lisas Smartposti uutele pakiautomaatidele punktkirjas tähised – et ka pime inimene võiks paki nägija abita kätte saada. Eesti Ajaloomuuseumi monumentide pargis ja Eesti Rahva Muuseumi näitusel „Kaasav ELU“ on samuti punktkirjas selgitused. Pöide Pruulikoda lisas oma populaarseima õlle sildile punktkirja.
Eestis märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva esmakordselt 4. jaanuaril 2004.
Priit Kasepalu,
Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht
Telefon 5646 8364
Eelmisel nädalal olid kampaania ANNA RAAMATULE UUS ELU kogumiskastid Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis
Kampaania „Anna raamatule uus elu“ on levitanud teadmist Eesti Hoiuraamatukogu ülesannete kohta laiemalt.
„Eelmisel kuul võttis meiega ühendust Tallinna Mustamäe Gümnaasium. Nende huvi oli koolis korraldatava märkamise ja heategevuse projekti raames osaleda ka raamatute kogumise kampaanias,“ ütles Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juht Kai Lugus.
Kuigi koolide külastamine esialgse plaani järgi „Anna raamatule uus elu“ projekti plaanidesse ei kuulunud, otsustasime siiski võimalust kasutada. Direktor Gerda Kulli-Kordemets arvas, et teatud mõttes meenutab ju üleliigsete raamatute kokkukogumine ja ära andmine kunagist vanapaberikogumist koolides, mis tekitas õpilastes alati elevust.
Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru kõneleb Mustamäe Gümnaasiumi õpilastele, kuidas leida endal üle jäänud raamatule uus lugeja
Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru kõneles raamatunädala avapäeval õpilastele raamatu eluringist ning sellest, milliseid raamatuid on mõtet Eesti Hoiuraamatukokku tuua, kuidas anda raamatule võimalikult pikk elu, säästes sellega keskkonda ning kuidas muuta väärikaks raamatu elu lõpp. Kai Lugus: „Õpilased kuulasid suure huvi ja uudishimuga. Lapsed olid julged küsima ja kaasa mõtlema.“
Mustamäe Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad annetasid Hoiuraamatukogule nädalase kogumiskampaania tulemusena 284 eestikeelset raamatut. „Üllatavalt palju läks riiulisse, nii jutu-, laste kui teaberaamatuid,“ kommenteeris Kalju Tammaru nädala lõpus rõõmsalt. „Palju oli suhteliselt uut raamatut, raamatud olid korralikud ja puhtad. Oli ka kasutamata õpikuid, osa raamatuid sai Vanalinna Hariduskolleegium kohe endale. Kaasa arvatud üks eesti keele õpik, mille leidmine pidavat olema suur ime.“
Kõige toredam oli aga nädala kokkuvõttes see (mis üllatas õpetajaidki), kui aktiivselt käis raamatute vahetamine selle nädala jooksul õpilaste endi vahel. „See on just see, mis on kampaania „Anna raamatule uus elu“ juures kõige toredam,“ märkis Gerda Kulli-Kordemets, „et suur hulk raamatuid leiab järgmise lugeja Hoiuraamatukokku sattumata.“
Kalju Tammaru tegi Mustamäe Gümnaasiumi õpilastele ettepaneku korraldada kevadel veel üks raamatuvahetuspäev, mille ülejäägid tulevad Hoiuraamatukokku. „Meil on väga hea meel, et Mustamäe Gümnaasium meid kutsus – kogemused esimesest sedalaadi ettevõtmisest on igati positiivsed,“ sõnas Kalju Tammaru.
Eesti Hoiuraamatukogu peab nüüd aru, kuidas uuel aastal kampaaniat „Anna raamatule uus elu“ laiendada ning arendada välja alaprogramm koolidele üle Eesti.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium korraldab 13. – 17. detsembril kooli keskkonna ja taaskasutuse ürituse, kuhu on kutsutud Eesti Hoiuraamatukogu oma üle-eestilise kampaaniaüritusega ANNA RAAMATULE UUS ELU.
Esmaspäeval, 13.detsembril kell 11.00 on 5A, 5D, 4A ja 6B klasside õpilastel suurepärane võimalus kuulata kooli aulas Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru huvitavat ja värvikat loengut, kuidas raamatule igas mõttes uus elu anda. 
Hoiuraamatukogu kogumiskastid on koolis esmaspäevast reedeni. Sinna võib kogu koolipere tuua üleliigseid raamatuid, mis sobiksid anda uutele lugejatele.
Koostööüritusega saab täiendust nii Mustamäe Gümnaasiumi märkamise ja heategevuse projekt kui ka Hoiuraamatukogu raamatute kogumise ja teabe jagamise kampaania.
Eesti Hoiuraamatukogu on saanud abiks olla Harkujärve kogukonnakeskuse Lugemistoa sisustamisel vajamineva kirjandusega. Lugemistoa perenaine Karin Suursalu pälvis selle eest 20. novembril Harku vallalt Erna ja Juhan Tui nimelise kultuuristipendiumi. „Olge tänatud toetuse ja annetuste eest! Tänu teile olen saanud ka teistele raamatukogudele head teha,“ kirjutas Karin Suursalu Hoiuraamatukogule.
Kokku on Hoiuraamatukogu Lugemistoale üle andnud 2 400 trükist.
Lugemistoad ja avariiulid on viimasel ajal kogukonnakeskustes üha populaarsemad. Hoiuraamatukogu loodab, et tunnustus Karin Suursalule innustab ka teisi kogukonnakeskusi lugemistube või –riiuleid looma ning Eesti Hoiuraamatukogu abiga sisustama.
Loeme end targaks – igas Eestimaa nurgas!
Eesti Hoiuraamatukogu ahvatlevad punased kastid ootasid Kärdla Linnaraamatukogu ees täitumist
Nädala jooksul oli Kärdla Linnaraamatukokku toodud juba kaubikutäis raamatuid
13. novembril toimus Eesti Hoiuraamatukogu raamatute kogumise ja teabe jagamise päev Kärdla Linnaraamatukogus, mis oli üle-eestilise aktsiooni ANNA RAAMATULE UUS ELU teine kogumispäev. Kampaania algas 23. oktoobril Pärnus. Järgmisena külastab Hoiuraamatukogu 22. jaanuaril Võru Keskraamatukogu.
„Hoiuraamatukogu Hiiumaa-reis kulges üle ootuste edukalt,“ tõdes peavarahoidja Kalju Tammaru täna hommikul, olles pühapäeva jooksul üle lugenud ja ära sorteerinud kogu Kärdlast kaasatoodu.
„Eestikeelseid raamatuid toodi meile 4350, võõrkeelseid 475, ajakirju 110, kokku kogusime 4935 trükist. Kui lisada kohapeal tehtud vahetused (umbes paar kasti raamatuid leidsid juba seal uue omaniku), tuleb kokku julgelt 5000 trükist,“ täpsustas Tammaru.
„Hiidlaste huvi oli ikka üle ootuste suur,“ kommenteeris Eesti Hoiuraamatukogu direktor Gerda Kulli-Kordemets. „Meie punased musta Peemotiga kogumiskastid olid nädal varem Kärdla Linnaraamatukogus raamatute ootel ja juba päev enne meie väljasõitu helistas Kärdla Linnaraamatukogu direktor Annely Veevo murega, et kastid on juba raamatuid täis ning kas need mahuvad ikka kõik korraga kaasa. Õnneks olime seekord läinud teele kahe kaubikuga,“ ütles Kulli-Kordemets.
Nii mõnigi raamat leidis omale uue lugeja juba sealsamas
Eesti Hoiuraamatukogu telgis Kärdla Linnaraamatukogu ees käis usin askeldamine
Kalju Tammaru kinnitas omalt poolt, et hiidlaste toodud raamatud olid enamikus väga heas korras ning hulgas oli ka meie mõistes tõeliselt ihaldusväärseid teoseid, mis jõuavad väga kiiresti uue lugejani. „Ja kuna hiidlaste huvi oli suur, nad asuvad pealinnast tõesti kaugel ning – nagu ikka – leidus inimesi, kes vaatamata aktiivsele teavitusele polnud sellest midagi kuulnud, tulevad meie kastid mingil ajal pärast uut aastat ilmselt Kärdlasse veelkord tagasi,“ täiendas Kulli-Kordemets.
Väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus lisas, et sama aktsiooni käigus viis Hoiuraamatukogu raamatuid ka Käina ja Emmaste koolidele, Samaaria ja Tohvri hooldekodule, Pühalepa naistekojale ja Kärdla raamatukogule: „Spontaanse mõtte ajel (kuna seal olid peaaegu ainult vanad nõuka-aegsed raamatud), jätsime paarkümmend uhiuut raamatut ka praam Leigeri raamaturiiulisse.“
Praam Leigeri raamatunurk sai olulist täiendust täiesti uute raamatute näol
„Oleme väga tänulikud Hiiu Lehele, Kadi Raadiole, Kärdla Linnaraamatukogule ja TS Laevadele, kes aitasid läbi viia kogumispäeva teavituskampaaniat. „Täna hommikul tegime TS Laevadele koostööettepaneku, et Hoiuraamatukogu hakkaks püsivalt täiendama kõikide TS Laevade raamaturiiuleid.“
Järgmine üritus sarjast ANNA RAAMATULE UUS ELU toimub 22. jaanuaril kell 12 – 16 Võru Keskraamatukogus. Hoiuraamatukogu silmapaistvad punased kogumiskastid on Võrus raamatute ootel alates 14. jaanuarist.
IGA RAAMATUTE ANNETAJA SAI ENDALE HOIURAAMATUKOGU TELGIS VALIDA TÄNUTÄHEKS UUE RAAMATU
OSA ANNETATUD RAAMATUTEST LEIDSID KOHE UUE HUVILISE LUGEJA
23. oktoobril toimus Eesti Hoiuraamatukogu teabe- ja raamatute kogumise päev Pärnu Keskraamatukogus, mis oli Hoiuraamatukogu üle-eestilise kampaania ANNA RAAMATULE UUS ELU avalöök.
Hoiuraamatukogu kogus Pärnu inimestelt ligemale 3000 teavikut.
„Pärnakate huvi oli suur, aga seda me lootsimegi,“ kommenteeris Eesti Hoiuraamatukogu direktor Gerda Kulli-Kordemets. „Üllatav oli ehk see, et paljud raamatuid annetanud inimesed leidsid endale kohapealt juba uut lugemist asemele. See oli muidugi marginaalne osa kogutust, kuid just see on meie tegevuse toredaim osa: kui raamat otsib uut lugejat, siis ta leiab selle. Ülejäänu, ehk siis enamik kogutust, läheb – nagu tavaliselt – jagamisele erinevate raamatukogude, lasteasutuste, haiglate ning teiste asutuste vahel või leiab endale koha Eesti Hoiuraamatukogu hoidlates. Paratamatu on aga see, et osa teavikuid on jõudnud oma eluteekonna lõppu ning peavad minema utiliseerimisele,“ lisas Kulli-Kordemets.
Ühtlasi jagasid Hoiuraamatukogu spetsialistid Pärnu raamaturahvale teavet selle kohta, milliseid väljaandeid Hoiuraamatukogu vajab ja ootab, et neile uus lugeja leida, ning millised väljaanded ja millise eeltöötlusega võib annetaja juba ise utiliseerimisele suunata.
Järgmine üritus sarjast ANNA RAAMATULE UUS ELU toimub juba 13. novembril Kärdla Linnaraamatukogus. 22. jaanuaril on aga kokku lepitud ANNA RAAMATULE UUS ELU päev Võrumaa Keskraamatukogus.
Algab Eesti Hoiuraamatukogu teabe- ja raamatute kogumise aasta ANNA RAAMATULE UUS ELU
Eesti Hoiuraamatukogu annab sel laupäeval 23. oktoobril kella 11 – 15 Pärnu Keskraamatukogus avalöögi suurprojektile ANNA RAAMATULE UUS ELU.
Eesti Hoiuraamatukogu ülesandeks on muuhulgas koguda elanikkonnalt kokku neil üleliigseks muutunud raamatud ning jagada need laiali raamatukogudele ja teistele asutustele – ühesõnaga leida raamatule uus lugeja.
„Harilikult ootame meie, et raamatud toodaks meie juurde, kuid järgneva aasta jooksul proovime katseliselt minna ise kliendi juurde, et muuta see talle mugavamaks,“ selgitas Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus.
Kavas on koguda Pärnu rahvalt kokku neil üle jäänud raamatuid ning rääkida huvilistele raamatu elukaarest: kuidas leida igale raamatule uus lugeja või – kui enam midagi muud üle ei jää – muuta raamatu elu lõpp väärikaks ja kasulikuks.
„Õpetame, kuidas raamatut käidelda, et võimalikult suur osa sellest saaks minna taaskasutusse. Raamatulgi on elukaar, millel on kindel algus ja paraku ka lõpp – nagu igal inimeselgi. Ühel päeval saab mõne raamatu elu lihtsalt otsa,“ ütles Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna juhataja Kai Lugus.
Direktor Gerda Kordemets lisas: „Me, eestlased, oleme ju kirglik raamaturahvas ja meil on väga raske mõelda raamatust, kui millestki, mille maine teekord kunagi lõpeb. Ka minul on peaaegu paranoiline tõrge raamatu ära viskamise suhtes. Oma töös peame seda siiski sageli tegema. Ja tõesti – raamatust võib ju mõelda ka kui taarast, kui vormist, mis toob meieni teatud sisu.“
„Punase märgistusega kastid, kuhu võib oma üleliigsed heas korras raamatud tuua, on Pärnu Keskraamatukogus juba eelmisest reedest olemas,“ jätkas Lugus. „Raamatuid saab tuua ka laupäeval 11 – 15 Hoiuraamatukogu punasesse telki Pärnu Keskraamatukogu esisel platsil ning igal täistunnil jagab Hoiuraamatukogu peavarahoidja Kalju Tammaru raamatukogu saalis praktilisi nõuandeid, mida teha nende raamatutega, millele enam uut lugejat leida pole võimalik.“
Pärnu teabe- ja kogumispäev on esimene üritus Eesti Hoiuraamatukogu teabe- ja kogumiskampaanias ANNA RAAMATULE UUS ELU. „Juba 13. novembril oleme Hiiumaal Kärdla Linnaraamatukogus, jaanuaris sõidame Võrumaa Keskraamatukokku. Aasta jooksul püüame teha Eestimaale ring peale,“ lisas Kai Lugus.
Eesti Hoiuraamatukogu aitab raamatud ringlusse!
Kontakt:
Kai Lugus, väljaannete osakonna juhataja, 53080458
ŠVEITSI HOIURAAMATUKOGU SPEICHERBIBLIOTEK BÜRON´IS LUCERNE´I LÄHISTEL ON ÜKS EUROOPA MOODSAMAID
Eesti Hoiuraamatukogu direktor Gerda Kulli-Kordemets viibis vahemikus 17.- 24.09.2021 Šveitsis, peaeesmärgiga tutvuda Euroopa ühe moodsama ja silmapaistvama Hoiuraamatukoguga Lucerne´i lähistel Büronis.
„Speicherbibliotek on uue aja robotraamatukogu, mille hoidlatesse töötajatel asja pole,“ rääkis Kulli-Kordemets. „Neil pole isegi võimalik sinna minna, kuna selle maja hoidlates on õhu hapnikusisaldus maksimaalselt 13,7 %, mis tagab tuleohutuse ja tolmuvabaduse. Naljaga pooleks ütlevad nad, et nad teevad endast kõik, et inimesed sinna ei läheks.“
SELLEKS, ET ROBOTHOIDLAS POLEKS TULEOHTU JA TOLMU, VÄHENDATAKSE PILDILOLEVA APARATUURI ABIL SEALSES ÕHUS HAPNIKUSISALDUST 13,7 PROTSENDINI
RAAMATUTE TOLMUIMEJA: KUI RAAMATUD SAABUVAD SPEICHERBIBILOTEK´I, LÄBIVAD NAD KÕIGEPEALT PUHASTUSMASINA
Hoidlates on 15 m kõrgused riiulid, mida teenindavad robotkraanad: „Arvuti abil juhitavad kraanad ei ole veel nii osavad, et oskaksid võtta riiulist kindla raamatu, seetõttu on raamatud riiulites kastidega. Robot tunneb ära õige kasti, toob selle töötajani ja viib pärast vajaliku trükise võtmist või tagasipanemist taas kohale,“ kirjeldas Kulli-Kordemets.
„Suurim erinevus meie raamatukogude tööga võrreldes on see, et Šveitsi saksakeelse piirkonna raamatukogudel on tänapäeval minimaalselt hoidlapinda ja kogu vabanenud ruum on antud lugejate kasutusse. Kohapeal hoitakse trükiseid peaaegu ainult avariiulitel, kõik ülejäänu on hoiustatud Specherbibliotek´is, kust neid päevase etteteatamisega sobivasse raamatukokku tellida saab.“
RAAMATUKOGU TÄNAVAKE BERNIS
BASELI LINNARAAMATUKOGUS ON VANA HOONE VAIMSUS ÜHENDATUD MOODSA SÄRAVA DISAINIGA
Lisaks Speicherbibliotek´ile külastas Gerda Kulli-Kordemets ka Pestalozzi raamatukogu Zürichis, Lucerni Ülikooli raamatukogu, Baseli linnaraamatukogu (Staatsbibliotek) Liestalis ja Berni Ülikooli raamatukogu.
EHR direktori jaoks oli hämmastav, kui palju on Šveitsi riik viimasel kümnendil investeerinud nimelt raamatukogude kaasajastamisse: „Kogu raamatute filosoofia on ümber mõtestatud, peaaegu kõik raamatukogud on hiljaaegu renoveeritud ja need on tehnoloogilises plaanis väga modernsed. Specherbibliotek oma ülimoodsate lahendustega tekitas mul aga rea küsimusi. Näiteks, miks me Eestis kavandame Pärandihoidlat, mis on juba praegu (umbes kümme aastat enne oma arvatavat valmimist) täiesti aegunud kontseptsiooniga?“
6. mail kell 11 – 17 toimub Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu ühine säilitusalane seminar „Raamatu teekond: loogeldes loojangu poole“
Otseülekanne toimub Slido keskkonnas: https://app.sli.do/event/8lav6wvy/live/questions
Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu kutsuvad säilitusalasele veebiseminarile 6. mail kell 11.00—17.00.
Säilitamine on mäluasutuste üks olulisi tegevusi, mis tagab kasutajale vajaliku teabe kättesaadavuse kui ka kultuuriväärtuste säilimise. Mida, kuidas ja kui palju säilitada – need on küsimused, millega puutuvad kokku kõik kogusid omavad asutused ja organisatsioonid.
Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu säilitusalasel seminaril mõtestatakse raamatute (laiemalt trükiste) tähtsust ühiskonna arengus ja raamatute elukaare erinevaid aspekte. Vaadeldakse säilitamise sisulisi ja praktilisi lahendusi nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis.
Seminar on suunatud kõigile trükiseid omavatele mäluasutustele ja annab võimaluse tihendada raamatukogude vahelist koostööd, vahetada kogemusi ning kooskõlastada säilitusalaseid põhimõtteid. Sihtrühmaks on raamatukogud, muuseumid, arhiivid, jt kultuuriasutused ja -organisatsioonid, kes tegelevad trükiste väljaandmise, kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega.
Moderaator: Kalju Tammaru, Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja
- Seminar kantakse üle Slido keskkonnas, kus saab ka otse küsimusi esitada.
- Ettekanded salvestatakse ja on järelvaadatavad Rahvusraamatukogu Youtube’i kanalil.
- Seminar on tasuta, kuid palume ennast registreerida.
Rohkem infot: Kaire Lass, Eesti Rahvusraamatukogu peavarahoidja, kaire.lass@nlib.ee, 5680 7104
Päevakava:
11.00—11.05 Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo avasõnad
Sissejuhatavad ettekanded
11.05—11.30 Teadlaste roll inimeste digijälgede loomises
Maria Murumaa-Mengel, PhD, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor
11.30—11.50 Raamat 21.sajandi rahvusraamatukogus
Piret Lotman, RR vanemteadur
11.50—12.10 Väljaannete säilitamine Eestis
Ülle Talihärm, Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik
12.10—12.30 Uus erand kultuuripärandi kättesaadavaks tegemiseks
Henrik Uustalo, Eesti Rahvusraamatukogu autoriõiguse juhtiv spetsialist
Raamatukogude ülevaated ja ootused hoiuraamatukogu teenusele
12.35—12.55 Tartu Ülikooli raamatukogu ülevaade
Kristhel Haak, Tartu Ülikooli raamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja
12.55—13.15 Teavikute säilitamisest Tallinna Keskraamatukogus
Aivi Sepp, Tallinna Keskraamatukogu töötlusosakonna juhataja
13.15—13.35 Hoiuraamatukogu kui rahvaraamatukogu oluline koostööpartner
Kaili Õunapuu-Seidelberg, Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktor
13.35—13.55 Paneme raamatud liikuma!
Riin Olonen, Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogusüsteemi peaspetsialist
14.00-14.50 Lõunapaus
Hoiuraamatukogud maailmas ja Eestis
14.50—15.15 To receive, store and offer material for the use of other libraries – The tasks of National Repository Library of Finland
Johanna Vesterinen, Soome Hoiuraamatukogu direktor
15.15—15.40 The Cooperative Storage Library Switzerland (CSLS) – a successful multi-cantonal cooperation
Daniel Tschirren, Luzerni Kesk- ja Ülikooli raamatukogu asedirektor
15.40—16.00 Säilitada või hoida? Toimida või tegutseda? Omada või olla? Eesti Hoiuraamatukogu täna ja teel tulevikku
Gerda Kulli-Kordemets, Eesti Hoiuraamatukogu direktor
Vestluspaneel
16.00—17.00 Raamat kui prügi
Gerda Kulli-Kordemets, Eesti Hoiuraamatukogu direktor
Marion Leetmaa, AS Ragn Sells keskkonnaspetsialist
Esper Linask, AS Keskkonnateenused välisturgude ostu-müügijuht
Kristian Kirsfeldt, Disaini Loovagentuur Velvet, disaini loovjuht
Rohkem infot: https://www.nlib.ee/et/raamatu-teekond-loogeldes-loojangu-poole
Eesti Hoiuraamatukogu alustas koostööd Eesti Töötukassa ja Justiitsministeeriumiga, pakkudes võimalust vabatahtlikel ja ühiskondliku töö tegijatel panustada raamatukogu töödesse-tegemistesse. Sel viisil saame kaasa aidata sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele ja praktilisele ajakasutusele.
Oodatud on ka kõik teised, kel soov või vajadus rakendada oma oskusi, jõudu ja aega kasulikult ning kel huvi töötada nimelt raamatute keskel.
Vabatahtliku töö võimaluste kohta Eesti Hoiuraamatukogus saab täpsemat infot e-posti aadressil: kai.lugus@hoiuraamatukogu.ee
Eesti Pimedate Raamatukogu pressiteade
Mullu kevadel oli Tallinna Ülikoolis avatud erivajadustega lastele mõeldud õppevahendeid tutvustanud näitus „Kaasav ELU“, millel välja pandud ülikoolis pea 15 aasta jooksul valmistatud puuteraamatud. Veidi enam kui kuu tagasi lõppes Eesti Ajaloomuuseumi, Vabamu ja Eesti Arhitektuurimuuseumi projekt, mille raames valmistati Tallinna vanalinna tosina ajaloolise hoone ning paiga kombatavad pildid ja kirjeldustõlked. Puuteraamatutes on punktkirjas tekstid ja plastmasslehtedel reljeefsete piltide juures samas kirjas selgitused. Punktkirja kasutajaile valmis Eesti Pimedate Raamatukogus äsja uue aasta kalender. 4. jaanuar on aga punktkirjapäev, kui möödub 212 aastat rahvusvahelise pimedate kirja looja Louis Braille sünnist.
Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.
Kõige enam kasutavad punktkirja ja loevad selles kirjas raamatuid pimedad lapsed. Koolis selgeks saadud Braille kiri annab kirjaoskuse. Lugemisoskus tekitab huvi maailmas toimuva vastu. Põhikooli lõpetades punktkirjas raamatute lugemine siiski väheneb – asemele tulevad näitlejate esituses salvestatud heliraamatud ja kõnesünteesitarkvaraga arvutiga loetav kirjandus, mis võimaldavad info kiirema saamise.
Eesti peamine punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Tallinnas asuv Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana tegutsev Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 950 nimetust punktkirjas raamatuid. Viimastel aastatel on valmistatud põhiliselt punktkirjas lasteraamatuid. Mullu trükiti Braille kirja Andrus Kivirähki „Tont ja Facebook“ ning Hugo Vaheri „Vääna jäljekütid“ kolm raamatut. Kahe raamatuga on esindatud Kairi Look ja Kadri Hinrikus. Lugejateni jõudsid punktkirjas ka Ilmar Tomuski, Eno Raua, Markus Saksatamme, Jaanus Vaiksoo, Kaida Klaosi, Siiri Pärksoni ja Maria Parri kirjutatud lasteraamatud. Vene keeles anti välja Aleksandr Puškini ja Aleksandr Volkovi kaks lasteraamatut.
Maailma Pimedate Liit võttis 2000. aastal Melbourne’is toimunud täiskogul vastu Louis Braille sünnikuupäeva ülemaailmseks punktkirjapäevaks kinnitanud resolutsiooni. Esimest korda märgiti ülemaailmset punktkirjapäeva 2001. aasta 4. jaanuaril. Eestis tehti seda Eesti Pimedate Raamatukogu eestvõttel esmakordselt kolm aastat hiljem, 2004. aastal.
Priit Kasepalu
Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht
Telefon: 5646 8364
e-post: priit.kasepalu@epr.ee
Alates 1. detsembrist töötab Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonnas Kristi Väärtmaa.
Kristi Väärtmaa
Kristi on lõpetanud Tallinna Majandustehnikumis riigieelarve eriala ja täiendanud ennast Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta on töötanud Maa-ametis katastri vanemspetsialistina ning olnud eraettevõtja. Alates 2007. aastast on Kristi Väärtmaa shindo-instruktor. Enne Hoiuraamatukogusse tööle asumist töötas ta Eolane AS-is tootmise vanemplaneerijana.
Tutvumine EPR puuteraamatutega
Hoidlate külastus
Peavarahoidjaga ringkäik
6. oktoobril käisid Hoiuraamatukogul külas Rahvusraamatukogu kutsekoolitusel osalejad.
Hoiuraamatukogu kogusid ning tööd tutvustas peavarahoidja Kalju Tammaru.
Eesti Pimedate Raamatukogu osakonna tegevusest rääkis juhataja Marja Kivihall.
Alates oktoobrist ühendati Eesti Hoiuraamatukogus hoiuosakond ja vahetusosakond ühtseks väljaannete osakonnaks, mida juhib Kai Lugus.
Kai Lugus
Kail on pikaajaline töökogemus raamatukogunduse vallas. Ta töötas Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus esmalt lugejateenindajana, seejärel neli aastat osakonnajuhatajana ning viimased kuus aastat vastutas teenindusdirektorina lugemissaalide avakogu ja hoidlas oleva põhikogu kujundamise eest. Tol perioodil tegi ta usinasti koostööd ka Eesti Hoiuraamatukoguga.
- 50 praktilist saunanippi
- Kõige vastupidavamad püsililled
- Head ja halvad võõrliigid aias ning peenramaal
- Parima maitsega puu- ja köögiviljasordid
- Köögiaedniku käsiraamat
- Kodused puhastusnipid
- Tellisahju ehitamise ja kütmise teejuht
- Koduköögi nipiraamat
- Toataimede ellujäämise teejuht
- Kuidas kodus loodust ja raha säästa
Raamatukogud, olete lahkelt oodatud!