Abiks Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamisel

Probleemiasetus
Käesolev dokument on mõeldud abivahendiks raamatukogutöötajatele, kes peale trükise kustutamist oma kogust peavad langetama otsuse ??? kas suunata see Hoiuraamatukokku säilitamiseks või ei. Eesmärgiks on teadusraamatukogude võimalikult sarnane tegutsemine ja hoiukokku säilitamisele suunamisel ühtsetele lähtealustele tuginemine. Kuna otsus, kas tegemist on teises kogus säilitamist vääriva teosega või mitte, on alati mingil määral subjektiivne, saab kogude toimkond anda siin vaid soovituslikke juhiseid.

Taustadokumente
Hetkel reguleerivad Hoiuraamatukogu hoiukokku suunamist kaks dokumenti: Eesti Hoiuraamatukogu hoiukogu komplekteerimise põhimõtted ja Jadaväljaannete vastuvõtmisest ja säilitamisest Eesti Hoiuraamatukogus.

  1. Eesti Hoiuraamatukogu hoiukogu komplekteerimise põhimõtted:
    Eesti Hoiuraamatukogu hoiukogusse talletatakse Eesti teistest raamatukogudest üleantud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast kirjandust.
    Raamatukogud eraldavad hoiukogus säilitamiseks trükiseid, millel on teaduslik, ajalooline või kultuuriline väärtus ja mille säilitamist, vaatamata nende väljaannete vähesele kasutamisele, peavad nad vajalikuks. Säilitamise põhjuseks võib olla ka antud eksemplari eriline kultuurilooline väärtus (köide, provenients jne)
  2. Jadaväljaannete vastuvõtmisest ja säilitamisest Eesti Hoiuraamatukogus:
    Eesti Hoiuraamatukogu võtab raamatukogudelt säilitamiseks harvakasutatavaid, kuid säilitamist väärivaid trükiseid, ajalehti, mis võivad ka tulevikus lugejale huvi pakkuda.
    kui säilitamisele saatev raamatukogu on osutanud antud nimetuse erilisele ajaloolisele või muule väärtusele, mis tingib tema säilitamise.
    Kui säilitamisele suunav raamatukogu on osutanud konkreetse väljaande erilisele väärtusele või muudele säilitamist tingivatele tunnustele.
  3. Lisaks on teadusraamatukogudel olemas oma kogudest kustutamise regulatsioonid, mis ei pruugi põhimõtetelt kattuda. Neis regulatsioonides ei pruugi olla kirjeldatud, millisel juhul tuleks kustutatud teos Hoiuraamatukokku säilitamisele suunata.

Hoiuraamatukogu juhised ei määratle teose väärtust, vaid lähtutakse saatva raamatukogu töötajate pädevusest ja otsusest (mida praktikas Hoiuraamatukogu töötajad sageli õigustatult vaidlustavad). Kuna väärtuse või tulevase lugemishuvi prognoosimine on äärmiselt subjektiivne, oleks mõistlik lisaks allpool toodud parameetritele leppida kokku, et lõppotsuse teose säilitamiseks langetavad kaks raamatukogu  säilitamisele suunav ja vastuvõttev, s.o Hoiuraamatukogu üheskoos. Teose teaduslikku väärtust peaks suutma hinnata eelkõige selle oma kogust kustutanud raamatukogu, kuid tasakaalustava jõuna saab seda otsust oma praktikast lähtudes vaidlustada vastuvõtja. Lõppotsuse kas võtta teos säilitamiseks hoiukogus arvele – langetab samadest reeglitest lähtudes (ja eriarvamuste puhul säilitamisele saatnud teadusraamatukoguga konsulteerides) Hoiuraamatukogu. Eriarvamuste puhul püütakse probleemile lahendus leida Hoiuraamatukogu Nõukogus.

Hoiuraamatukokku säilitamisele suunamine
(abiks teadus- ja arhiivraamatukogudele)

Hoiukogus säilitamisele kuuluvad:

  • raamatud ja perioodikaväljaanded,
  • mis on ilmunud pärast 1830. aastat (varasemate teoste säilitamise tagavad teadus- ja arhiivraamatukogud),
  • mis on terved ja heas korras, ilma füüsiliste kahjustusteta,
  • mida peetakse säilitamiseks piisavalt väärtuslikuks.

Üldjuhul ei kuulu hoiukogus säilitamisele:

  • Eestis ilmunud ja eestikeelsed trükiseid (neid säilitavad arhiivraamatukogud).
  • Ilukirjandus, mis on ilmunud peale 1945. aastat.
  • Noodid, auvised (vinüülplaadid, kassetid, CD-, DVD-plaadid), kaardid, patendid ega standardid (muusikateavikke säilitavad ERR, EMTA ja TÜR, patente Eesti Patendiraamatukogu ja standardeid Eesti Standardikeskus. Vastavate väljaannete kustutamisel oma kogust, konsulteeritakse neid säilitava asutusega ja huvi korral antakse neile üle).
  • Käsikirjad (säilitamis väärivaid käsikirju säilitavad teadus- või arhiivraamatukogud, muuseumid ja arhiivid).
  • Mikrovormid, CD:romid, e-teavikud (e-teavikud tavaliselt seotud litsentsilepingutega, mida ei saa üle anda, esimesed kaks on vormi poolest kasutajale ebamugavad; tarkvaraga seotud, kiirelt vananev)
  • Pisitrükised, sh plakatid, müürilehed
  • Reklaamtrükised, asutuste struktuurid ja isikkoosseisud, juhendmaterjalid, s.h. tehniline dokumentatsioon, seadmete passid, aparatuuriga kaasnevad teatmikud, kirjastuste ja tootekataloogid, telefoniraamatud (Eestis väljaantuid säilitavad arhiivraamatukogud, välismaised ei kuulu üldjuhul säilitamisele)
  • Uudiskirjanduse ja raamatukokku saabunud trükiste loetelud.
  • Ülikoolide loengukavad.
  • Üliõpilastööd (va doktoritööd).
  • Referaatajakirjad.
  • Preprindid, autoreferaadid.
  • Kalendrid.
  • Lääne ajakirjade Moskvas valmistatud ümbertrükid (erandina vaid juhul kui täiendab originalkujul teadusraamatukogu poolt säilitamiseks üle antud väljande komplekte, st sisaldab komplektis puuduvaid aastaid).
  • Sama teose muutmata kordustrükid või eri köitevarianid.
  • Perioodika üksiknumbrid (perioodika puhul on säilitamiseks üldjuhul vajalik vähemalt ühe aastakäigu olemasolu).
  • Üksikteemadele pühendatud väikesemahulised bibliograafianimestikud.
  • Aegunud õpikud.
  • Sisult kiiresti aeguvate erialade teadusajakirjad (biomeditsiin, stomatoloogia, biokeemia jne).
  • Mitmeköiteliste teoste puhul ei kuulu üldjuhul säilitamisele puudulikud komplektid.

Oluliseks parameetriks on väljaande KEEL, mis määrab selle tulevase kasutuse. Kasutatavateks keelteks loetakse meie kultuuriareaalis eelkõige saksa, vene, inglise, prantsuse, rootsi ja soome keelt, kuid see loend ei ole absoluutne ega ammendav. Vähekasutatavas keeles teost hoiukokku ei suunata. Keeleprintsiip kehtib eelkõige reaalteaduslike teoste puhul (rumeeniakeelne füüsika ega bulgaariakeelne matemaatika ei leia ilmselt ka tulevikus lugejat. Samas nt islandikeelne islandi kultuurist rääkiv raamat võib selle alaga tegelejale huvi pakkuda). Keeleprintsiibist ei lähtuta Estonica-sisuliste teoste puhul, st juhul kui teadus- või arhiivraamatukogu kannavad oma kogust maha Estonica sisulise väljaande, kuulub see Hoiuraamatukogus vastuvõtmisele.

Kinnitanud:Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkond 21. aprillil 2009 Tartus